Lugemisaeg: 5 min
Hiir ja kass elasid päris vanal heal ajal sõpruses. Üks ei kärtnud ühte ja ka teine ei murdnud teist. Ükskord korjasid nad kahekesi ühel sügispäeval vana heinaküöni taga tünni sisse rasva, et talvel oleks suure külmaga midagi võtta. Kui tünn oli juba poole nii täiskorjatud, siis kiinitasid nad veel teine teisele kõvasti mitte tünnist võtma hakka tänne, kui lõmi maha tuleb ja kõskelt enam süüa saada pole. Siis panid nad tünnile kaane peale ja läksid koju. Aga hiir ei saanud oma rasvahimu kuidagi tagasi hoida. Üle hommikul ütles ta kassile Eile olin ma ühe varesega koos.
Nende pärre on lapsi juurde tulnud ja ta kutsus mind tänaseks oma laste varrudale. Lähendane sinna, ära oota mind enne õhtud tagasi. Nende sõnadega läks hiir minema. Hiire jutt oli aga selge vare. Tal oli hoopis kangerasvahimu. Et süüanult tema peale ei langeks, siis kutsus ta oma sõbrad ja hiire rahva rasva tunni juurde kokku. Seal pugis nad siis terve päeva ja tühjendasid tünni kuni poolani. Et rasvaväl küljalt järgi jäi, siis käiski siirneid teisel päeval jälle samasse kohta tulla. Natuke enne keskkööd jõudis hiir koju.

Kui ta tuppaastus, oli kassil juba esimene unetukastus möödas. Hiire tulekud kuuldes küsista, mis lapsele nimeks pandi.
Voodiste hõites vastas hiir lühidelt. Jäi pooleli, homme pean tagasi minema. Et hiir paistis unine, siis ei hakkanud ka kassena pigemalt pärima. Teisel päeval oli aga hiir oma sõprade ja sukulastega jälle rasvateni tihjandas. Hilja õhtuks sai nekka tünni põhja paljaks söödud ja kõigil oli kõhutuidust punnis. Tünn oli nüüd aga täiesti tühi. Nad tõnasid hiirt ja läksid igaüks oma koju laiali. Ka meie hiir jõudis alles päris hilja õesel koju. Kas oli teda ootamas ja küsis jälle, mis lapsele nimeks pandi. Põhipaljas vastas hiir lühidalt ja ronisis ja asemele puhkama.
Hiire väsimust nähes, etis ka kastananime pärimise pea kohta pärimate ja läks ka asemele puhkama. Järgmisel päeval juhtus kas oma ringkeigul heinaküünist möödamine. Ta astus sisse, et oma tagavere natukest järele vaadata, kas kõik ikka alles on. Tünnil kaand pealt ära võttest, paistis paljas põhivastu. Rasast polnud aga enam raasukestki ära lejand. Hiire jäljed, aga tunnistasid, kes oli tünni tühjaks teinud. Kudupoole minnes mõtles ta teepeal tünni salaperase tühjanemise peale, kuni tal justkõik katesilmade pealt maha langes. Mis laste nimepanese piduvaaresel sügisel veel olla sai? Talju lapsed ammu suured. Tühi hiire jutt esimesel õhtul.
Jäi ta lasi poolel, teisel õhtul aga oli juba põhipaljas. Kellel? No kellel muul kui rasvatunnil. Kõike seda kelmustundes ja korjatud rasva peale mõeldes, vandus ta hiirevast igavest viha ja tagagi osamist,

Teave teaduslikuks analüüsiks
Muinasjutu statistika | Väärtus |
|---|---|
| Aarne-Thompson-Utheri indeks | ATU Typ 15 |
| Tõlked | EN, ZH, ES, FR, RU, UA, CZ, PT, JA, DE, KO, VI, TR, IT, PL, NL, RO, EL, HU, DA, FI, SE, BE, BG, SK, SR, NO, LT |
| Loetavusindeks Björnssoni järgi | 34,2 |
| Tähemärkide arv | 2.648 |
| Tähtede arv | 2.171 |
| Lausete arv | 42 |
| Sõnade arv | 416 |
| Keskmine sõnade arv lauses | 9,90 |
| Rohkem kui 6 tähega sõnad | 101 |
| Pikkade sõnade osakaal | 24,3% |
| Tüübi-tokeni suhe (TTR) | 0,647 |
| Liikuva keskmise tüübi-tokeni suhe (MATTR) | 0,908 |
| Tekstilise leksikaalse mitmekesisuse mõõt (MTLD) | 234,7 |
| Hapax legomena | 206 |
| Keskmine sõna pikkus | 5,22 |
| Lause pikkuse mediaan | 9,0 |
| Lause pikkuse 90. protsentiil | 15,9 |
| Otsese kõne osakaal | 0,0% |
| Lause keerukus | 0,50 |
| Sidendid | 0 |
| Viiteline sidusus | 0,023 |
| Tegelase/nime kandidaadid | puudub |
| Tegelaste koosesinemise võrgustik | puudub |
| Motiivi/sildi kandidaadid | Vennad Grimmid |














