Jänes ja siil - Muinasjutt Vennad Grimmid

Lugu kõlab uskumatuna, aga ma ei luiska. Jut on tõsi, tõsi nagu tõrvavesi. Mu vanaisa, kellelt ma seda kuulsin, ütles alati, kui ta seda jutustas. Õigus peab see olema lapsed, muidu ei saaks sellest nii pikalt pajatuda. Kogu asiaga juhtus nii. Oli varasügisene pühapäeva hommik, just tatraõitsemise aegu. Hele päike paistis taevas ja soe hommiku tuul puhus üle kõrre põllu. Õhuslõõritasid lõukesed, mesilased sumisesid tatras ja inimesed läksid pühapäeva rõivad seljas kirikusse. Kõik olid rõõmsed. Rõõmus oli ka siil.

Siil seisis käed vaheliti oma läve ees ja silmitses nurme ning ümises endamisi laulukest nii hästi või halvasti kui Siil kenal pühaväeva hommikul viisi pidada mõistab Kui ta seal niivisi pooli häeli omaette laulis, tuli tal mõtte minna nii kavaks, kui ta naine lapsi peseb ja riigesse paneb põllule jalutama Ta tahtis järele vaadata, kuidas ta kaalikatega lugu on Kaalikat kasvasid otseda tare kõrval ja ta käis need oma perega alati söömas. Selle pärast oli ta hakkanud neid enda omaks pidama. Öeldud, tehtud. Siil pani tareukse enda järel kinni ja alustas teekonda põllule.

Ta polnud majast veel kuigi kaugel ja tahtis parajasti ümber põllupeendral kasvava laukapõõse kaalikamaale minna, kui kohtus jänesega. Jänesega. To oli välja tulnud samasuguste asjatoimetuste pärast kui Siil. Tema, aga tahtis nimelt oma, kapsaid vaadata. Jänest silmates ütles Siil talle sõbralikult, tere hommikust. Jänes, kes oli enda arvates peenisand, see juures aga kole upsakas, ei vastanud Siili tervitusele, vaid küsis temalt pilkavõilmega. Kuidas sa juba niivara hommikul põllul ringi jooksed? Lähen jalutama, vastas siil. Jalutama, küsis jänes näärdes. Arvan, et sa võiksid oma jalgukülp paremaks ots tarbeks kasutada.

Siilil on nüüd jätavasti väga lühikesed jalad. See vastus pahandas siili väga. Kõike võistad aluda, aga oma jalgade kohta ei lubanud ta midagi öelda, kuna need olid juba sünnipäraselt kõverad. Sa vist arvad, et sa omade jalgadega rohkem korda suudat saata? Küsis Siil Jäneselt Arvan küll, vastas Jänes No siis tuleb katsetada, arvas Siil Aga kui me võidu jookseme, jõuan sinust kindlasti ette See on naeruväärt, sina oma kõverate lühikesti jalgadega Ütles Jänes Aga minugi poolest, kui sul nii kange tahtmine on Mille peale me kihla veame? Ühe kult taalri peale, ütles Siil. Ja see oli vanaleel väga suur raha. Nõud, vastas jänes.

Löö käsi ja hakkame kohe pihta. Ei, ei. Nii kiiresti see ei lähe, sõnas Siil. Olen alles söömata. Tahan enne koju minna ja natukene pruukosti võtta. Pole tunni pärast olen kohal. Siil läks, sest jänes oli sellega päri Teel mõtles siil endamisi Jänes loodab oma pikade jalgade peale, aga külmada kätte saan Ta on küll peen härra, aga siiski rumal mühakas, las vennike maksab Kui siil koju jõudis, ütles ta naisele Naine, kähku riidesse, sa pead minuga põllule tulema Mis siis lahti on?

päris naine Vedasin jänesega kult taalri peale kihla Tahan tema ka võidu joosta, sa pead ka seal olema Ja vaatkus rumal, hakkas siilinaine kisama Oled sa arust ära, kuidas sa jänesega võidu mõtled joosta? Ah, ära seleta, ütles siil, see on minu asi Sina pane riidesse ja tule kaasa No, mida pidi siilinaine tegema? Tal tuli mehega kaasa minna, tahtis ta või ei Kui nad kahekesid teel olid, ütles siil naisele. Pane kõrva taha, mis ma sulle räägin. Näed seda pikkapõldu eemal? Seal toimubki meie võidujooks. Ühe vaho vahel jookseb jänes. Teise vahel mina. Ja sealt poolt alustame jooksu. Sul pole muud midagi teha, kui seista siin minu vaho otsas.

Kui jänes pära leoob, hüüatele vastu. Olen juba siin. Nad jõudsid põllu äärde. Siil näitas naisele koha kätte ja läks üle nurme teisele poole. Kui ta pärale jõudis, oli jänes juba kohal. Kas võib alustada? Küsis jänes. Ja vastas siil. Läheb lahti. Kumbki neist asus oma vao vahele. Jänes luges. Eks, kaks, kolm. Ja pistis nagu maru tuul mööda põldu jooksma. Siil jooksis umbes kolm sammu. Siis tõmbus ta vao vahele küüru. Ja jäi rahulikult istuma. Kui jänes täie jooksuga põllu teise äärde jõudis, hüüdis siilinaine talle vastu. Olen juba siin. Jänes peatus üllatunud ja oli väga imestunud.

Ta arvas, et siil ise talle hüüdis, sest siilinaine nägi täpselt samasugune välja kui ta mees. Enda misi mõtles aga jänes? See pole õigesi. Jookseme veel kord, hüüdis ta. Nüüd tagasi. Ja jälle pistis ta punuma nagu maru tuul, nii et kõrvad peakülles lippendasid. Siili naine, aga jäi rahulikult oma kohale. Kui jänes vahav lõppuni jõudis, hüüdis siil talle vastu. Olen juba siin. Jänes aga meeletu oma agaruses hüüdis. Jookseme veel kord! Läki tagasi! Mulle see midagi ei loe, vastas siil. Minu pärast nii sakeli, kui sul tuju on. Nii jooksis jänes 73 korda ja siil pidas kogu aja vastu.

Igakord, kui jänes ühel või teisel pool pärale jõudis, ütles siil või ta naine. Olen juba siin. 74. korral ei jõudnud jänes enam lõpuni. Kukkus keset põldu hingetuna maha. Siil aga võttis oma võidetu taalri. kutsus naise vaavahelt ära ja nad läksid mõlemad rõõmsalt koju kui nad surnud pole, elaband nad veel praegugi nii juhtuski, et siil võidujooksu jänesega võitis

Allikas: Lastejutud – Podcastid.ee | Podcasti avatud heliversioon. MLX Whisper large-v3-turbo automaattranskriptsioon, käsitsi kärbitud ja normaliseeritud.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Õppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks