Vaim pudelis - Muinasjutt Vennad Grimmid

Oled mul ainus laps. Seepärast tahan ma oma higi ja vaevaga teenitud veeringud sinu koolitamiseks kulutada. Kui sa midagi kasuliku õpid, saad mind vanaduspäevil toita, kui mu luud liikmed kangeks jäävad ja ma kodus pean istuma. Poiss astus kõrgesse kooli ja õppis nii usinasti, et õpetajad teda kiitsid. Ta lõpetas mõne ajaga kaks kooli, kuid õppida jäi siiski veel palju. Isa teenitud raha natuke, aga sai otsa ja ta pidi koju tagasi pöörduma. Oh, ütles isa kurvalt, ma ei saa sulle enam midagi anda, sest praegusel ajal ei ole võimalik igapäevase leivarahast krossigi rohkem teenida. Armas isa, vastas poeg, ärge sellepärast muretsege. Kui isa metsa tahtis minna, et metsatööga natuke raha teenida, ütles poeg. Tulen teiega kaasa ja aitan teid. Hästi, poeg, ütles isa, aga see töö käib sul üle jõu. Sa pole raske tööga harjunud, sa ei pea vastu. Pealegi on mul ainult üks kirves ja pole raha teist osta. Minge naabri juurde, ütles poeg. Ta laenab teile oma kirve seniks, kuni ise kirve ostmiseks raha teenin. Isa laenaski naabrilt kirve ja nad läksid järgmisel hommikul päikese tõusu ajal kahekesi metsa. Poeg aitas isa ja oli heas tujus, ega väsinud põrmugi. Kui päike neil pea kohalt seisis, ütles isa. Nüüd on aeg puhata ja lõunat süüa. Siis läheb töö veelki paremini. Poeg võttis leivatyki ja ütles. Puhake pealegi, isa. Mina ei ole väsinud. Kõnin natuke metsas ringi ja otsin linnupesi. Oh, saad tuule pea, ütles isa. Ära jookse ringi. Pärast oled väsinud ja jõua kättega jalga liigutada. Jää parem siia ja istu minu juurde. Pois läks siiski hulkuma, hammustas leiba, oli rõõmus ning vaatas haljaste okste vahele, et mõnd pesa leida. Kui ta niimoodi ringi uitas, jõudis ta lõpuks suure tamme juurde, mis oli kindlasti mitu sada aastat vana ja nii jäme, et viis inimest selle ümbert kinni ei julatunud võtma. Pois jäi seisma, vaatas tamme ja mõtles. Küllab on nii mõnigi lind tema võrasse pesa teinud. Äkki tundus talle, nagu kuuleks ta kumedat häält. Ta kuulatas ja kuulis tõepoolest, et keegi madala õõnsa häälega hüüab. Lase mind välja! Pois vaatas ringi ega näinud kedagi, kuid talle tundus, nagu tuleks hääl maa alt. Ta hüüdis. Kus sa oled? Ja hääl vastas. Olen siin, tamme juurde vahel. Lase mind välja! Pois hakkas puu alt uhnima ja juurde vahelt otsima ning leidis lõpuks ühe väikese klaas pudeli. Ta tõstis pudeli üles, hoidis vastu valgust ja nägi, et selles konna taoline olend üles alla hüppab. Lase mind välja! Kus sa oled välja! Kostis hääl. kus sa oled? ja poiss, kes midagi paha ei teadnud kartta, võttis korgipudelilt ära. otse kohe oli vaim pudelist väljas. hakkas kasvama ja kasvas nii kiiresti, et seisis mõne hetke pärast poisi eest tohutu mehena, suur nagu pool tamme puud. kas sa ka tead, hüüdis vaim kohutava hälega, mis sa selle eest tasuks saad, et mu välja läsid? Ei, vastas poiss kartmatult. Kuidas peaksin ma seda teadma? siis ütlen sulle, hüüdis vaim. selle eest murran ma sul kaela. oleksid pidanud seda mulle varem ütlema, vastas poiss. siis oleksin su pudelisse jätnud.

minu pea jäägub paigale, sest sul tuleb ka teiste inimeste arvamust küsida. mis nendelt ikka küsida, hüüdis vaim. sa pead teenitud tasu saama. arvad sa, et mind halastuse pärast nii kauaks sinna suleti. ei, hoopis karistuseks. olen võimas Merkuurius. ja kes mu välja laseb, sellel pean kaela murduma. rahu, vastas poiss, nii kähkuse ka ei käi. enne pean teadma, kas sa tõepoolest olid väikeses pudelis ja kas sa oled õige vaim. kui sa uuesti saad pudelisse pugeda, siis usun sind ja sa võid minuga teha, mida tahad. vaim vastas upsakalt. see on tühine asi. ja tõmbus kokku ning muutus niisama peenikeseks ja väikeseks, nagu ta alguses oli olnud. nii, et ta sellest samast pudeli kaelast läbi mahtus. vaevalt oli ta aga jälle pudelis, kui poiss kohe korgi peale vajutas ning pudeli vanasse kohta tamme juurde vahele viskas. ise rõõmus, et oli saanud vaimu nina pidi vedada. nüüd tahtis poiss oma isajuurde tagasi minna, kuid vaim hüüdis üsna kaeplikult. ooo, lase mind omeeti välja. ei, vastas poiss. teist korda ei tee ma seda enam. kes mulle kord elukallale on kippunud, seda ma lahti ei lase, kui olen ta uuesti kinni püüdnud. kui sa mu vabaks lased, hüüdis vaim. siis tasun nii hästi, et sulle jätkub kogu eluks. ei, vastas poiss. sa petaksid mind nagu eelmisel korral. sa mängid oma õnnega, ütles vaim. ma ei tee sulle midagi, vaid tasun rikkalikult. poiss mõtles. teen proovi. võibolla peab ta sõna. ta ei tohi ju mulle midagi teha. ja ta võttis korgi ära, ning vaim ronis pudelist välja nagu varemki, sirutas ennast ja muutus suureks nagu hiiglane. nüüd pead oma tasu saama, ütles vaim, ulatas poisile väikese plaastri taolise lappi ning lausus. kui puudutad haava lappi ühe otsaga, siis see paraneb. kui puudutad aga lappi teise otsaga terast või rauda, muutuvad need hõbedaks. pean seda enne proovima, ütles poiss. läks ligema puu juurde, kriimustas kirvega selle koord, puudutas siis seda kriimustust plaastri ühe otsaga ning seda maid tõmbus kriimustus kokku ja oli terve. näen, et rääkisid tõtt, lausus poiss vaimule. nüüd võime lahku minna. vaim tänas poissi vabastamise eest ja poiss vaimu kingituse eest. seejärel läks poiss isa juurde tagasi. kus sa hulkusid, küsis isa, miks sa töö ära unustasid. ütlesin ju kohe, et sinust mingit kasu pole. olge rahulik, isa, küll ma teen tasa, mis tegemata jäi. jää, teed sa küll tasa, ütles isa pahaselt, ei seda pole loota. pange tähele, isa, rajun kohe seal selle puu maha, nii et raksub. poiss võttis plaastri, puudutas sellega kirvest ja andis puule tugeva hoobi. aga et raud oli hõbedaks muutunud, siis käändus tera kõveeraks. oi, isa, vaadake, mis suguse halva kirvede mulle andsite, tera läks päris kõveeraks. isa kohkus ja ütles, mida sa tegid? ma pean kirve kinni maksma. aga millega? see on siis nüüd kasu sinu tööst. ärge olge kuri, vastas poeg, küll ma kirve kinni maksan. oh, sind rumalat, hüüdis isa, millega sa selle kinni maksad? sul ei ole ju muud kui see, mis mina sulle annan. need on üliõpilase riukad, mis sul peas on, aga puuraiumisest pole sul aimugi. natuke see aja pärast ütles poiss. isa, ma ei jõua enam töötada, lähme parem õhtule. mis? vastas isa. kas sa arvad, et ma sinu kombel käed rüppe panen? pean veel töötama, aga sina mine koju. isa, olen siin metsas esimest korda. ma ei leia üksinda teed. tulge minuga kaasa. et isa viha oli juba lahtunud, siis laskis ta ennast lõpuks pehmeks rääkida ja läks koos pojaga koju. kodus ütles ta pojale. mine müü rikutud kirves maha ja vaata, mis sa selle eest saad. üle jäänud raha pean ma teenima, et saaksin naabrile kirve kinni maksta. poiss võttis kirve ja viis linna kullassepa juurde. kullassep katsus kirvest, pani kaalule ja lausus. kirves on oma nelisada taaldrit väärt. kuid nii palju mul sularaha ei ole. antke mulle nii palju, kui teil on. ülejäänu võite võlgu jääda. kullassep andis poisile kolmsada taaldrit ja jäi tale sadataaldrit võlgu. siis läks poiss koju ja lausus. isa, mul on raha. minge küsige, mis naaber kirve eest tahab. ma tean juba, vastas isa. ta nõuab terve taaldri ja kuus krossi. siis antke talle kaks taaldrit ja kaksteist krossi. see on kahekordne hind ja sellest jätkub. vaadake, mul on raha külluses. ta andis isale sadataaldrit ja ütles. puudust ei tule teil ilmaski tunda. elage, nagu teile meeldib. armas, taevas, ütles isa. kuidas sa nii rikkaks said? siis jutustas poiss isale, mis oli juhtunud ja kuidas ta kindlalt oma õnnepeale lootes nii rikkaks sai. üle jäänud rahaga läks ta aga uuesti kõrgkooli ja õppis edasi. ning et ta oma plaastriga kõik võimalikud haavad ruttu terveks võis teha, sai temast kõige kuulsam arst kogu maailmas.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Õppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks