Jaga
Bremeni linna mängumehed
Bremeni linna mängumehed Märchen

Bremeni linna mängumehed - Muinasjutt Vennad Grimmid

Lugemisaeg: 9 min

17 hei mehel oli eesel, kes mitu aastat wiljakottisi weskile wedanud. See jäi wanaks ja jõuetuks ega kõlwanud enam tööle. Peremees tahtis seda asjata toiduraiskajat kõrwale toimetada. Eesel sai aru, kust tuul puhus, ja jooksis ära; ta hakkas Bremeni linna poole kompima. Ta mõtles seal linna mängumeheks hakata. Oli ta tüki teed ära käinud, siis leidis ta tee äärest jahikoera, kes haukus, nagu wäsinud koer seda weel wõib. „Noh, wa’ Muri, mis sa siin haugud?” küsis eesel. — „Oh, hea sõber,” kostis koer, „mina olen wana, näe, ma jään igapäew jõetumaks ega suuda enam jahi peäl käia. Peremees tahtis mu wagaseks teha, aga mina putkasin ära. Aga nüüd on halb lugu: nia ei tea, kuda

igapäewast leiba pean teenima.” — „Kuule, seltsimees,” ütles eesel, „mina lähen Bremenisse ja hakkan seal mängumeheks; tule minuga ja tee sedasama.

Bremeni linna mängumehed MuinasjuttPilt: Oskar Herrfurth (1862-1934)

Mina mängin kannelt ja sina lööd trummi.” Koer oli nõus ja läks kaasa. Natukese aja pärast leidsiwad nad tee äärest kassi; sellel oli kurb nägu, otsekui oleks kolm päewa sadune ilm olnud. „Noh, wa’ habemepühkija, mis sinul on?” küsis eesel. — „Kes siis rõõmus wõib olla, kui elu kallale kiputakse,” ütles hiirekuningas. „Ma olen wana ja mu hambad on nürid, ma istun ennemalt ahju taga ja kedran kui hiirepüügil käin; sellepärast tahtis perenaine mind ära uputada. Ma sain küll weel eluga putkama, aga nüüd on hea nõu kallis: kuhu pean ma mi- кета?” — „Tule meiega Bremenisse. Sina oskad öösist mängu, seal wõid sa mängumeheks hakata.” Kass oli nõus ja läks. Nad läksiwad ühest talust mööda. Selle õue peäl oli kodukukk ja laulis kõigest wäest.

Bremeni linna mängumehed MuinasjuttPilt: Oskar Herrfurth (1862-1934)

„Mis sa siin kisendad?” ütles eesel, „see lõikab ju lihast ja luust läbi. Mis sul wiga on?” — „Mina kuulutan head ilma,” ütles kukk, „täna on Maarja-päew, mil püha neitsi Jeesuse särki pesi ja nüüd seda kuiwatada tahab. Peäle selle on homme pühapäew ja meile tulewad wõõrad. Perenaine öelnud tüdrukule, et ta miuu homme ära tahab keeta ja wõõrastele roaks anda. Tüdruk peab weel täna õhtul minu pea otsast maha wõtma. Nüüd kisendan weel täiest kõrist, niikaua kui wõim” — „Ära aja rumalat juttu, punapea,” ütles eesel; „tule parem meiega Bremenisse. Paremat, kui surm on, leiad sa ju igalt poolt. Sinul on hea lauluhääl; kui meie seltsis laulame, siis on päris tore kuulata.” Kuke meelest oli see nõu hea ja nad läksiwad neljakesi edasi. Ühe päewaga nad Bremenisse ei saannd. Õhtuks jõudsiwad nad suurde metsa; siuna tahtsiwad nad ööseks jääda. Eesel ja koer heitsiwad suure puu alla magama, kuna kass ja kukk puu õtsa ronisiwad. Kukk ronis puu latwa, — seal tundis ta omal kõige julgema olewat. Enne kui ta magama jäi, waatas ta iga nelja tuule poole. Ta nägi kaugelt tuld ja teatas seda seltsimeestele ning arwas, et tuli kuskilt majast paistab. Eesel ütles: „Siis tõu-

seme üles ja lähine sinna; siin meil just hea öömaja ei ole.” Koer arwas ka, et mõned kondid ja tükike liha temale just kahju ei tee.

Nad hakkasiwad tule poole minema, mis ikka selgemine ja heledamine paistma hakkas. Wiimaks jõudsiwad nad ühe maja

juurde, mille akendest tuli paistis ja kus
rööwlid elasiwad.

Bremeni linna mängumehed MuinasjuttPilt: Oskar Herrfurth (1862-1934)

Eesel oli kõige suurem
ja läks akna taha waatama. „Äiis sa
näed seal, hall?” küsis kukk. „Laud ou

magusate roogadega kaetud ja rööwlid istuwad seal ääres ning sööwad ja joowad.” — „See kuluks meile ära,” ütles

kukk. „Oijah,” ütles eesel, „oleksime meie
seal laua ääres!” Nad hakkasiwad aru

pidama, kuda rööwlid minema wõiks kihutada. Wiimaks leidsiwad nad nõu:

eesel pidi oma esimesed jalad akna laua
peale panema, koer eesli selga minema,
siis kass koera selga ja kukk kassi pähe.

Kui nad sellega walmis oliwad, siis hakkäsiwad nad ühekorraga märguandmise

peale laulma. Eesel kisendas, koer haukus, kass näugus ja kukk laulis. Siis

langesiwad nad aknast tuppa, nõnda et
akl’.aruudud klirisesiwad. Koleda kisaga
kargasiwad rööwlid ülesse ja mõtlesiwad,

… siis hakkasiwad nad et tondid nende kallale tulewad.

Bremeni linna mängumehed MuinasjuttPilt: Oskar Herrfurth (1862-1934)

Nad ühekorraga märguandmise jooksiwad suure hirmuga metsa. Neli mänpeale laulma. gumeest aga istusiwad laua äärde ja hakkäsiwad oma nälga sellega kustutama, mis rööwlitest üle jäänud. Nad sõiwad õige mehe moodi, otsekui ei oleks nad neljal nädalal toitu uäiuud. Stm nende kõhud täis saiwad, kustutasiwad nad tule ära ja heitsiwad magama. Igamees otsis omale aseme, mis tema loomu järele kõige kohasem oli. Eesel heitis sõnnikuhuuiku õtsa, koer

ukse taha, kass koldesse, sooja tuha sisse ja kukk pennile. Päewasest teekonnast wäsinud, jäiwad nad kõik magama. Kui süda-öö mööda jõudis ja rööwlid, kes eemalt maja poole piilusiwad, nägiwad, et maja pime oli, ütles nende peamees: „Meie ei oleks mitte nõnda arad pidanud olema.” Siis saatis ta ühe rööwli maja juurde waatama, kuda lugu on. Rööwel leidis, et kõik rahul on, ja läks kööki koldest tuld wõtma. Ta pidas kassi põlewaid silmi tulesüteks ja pistis talle tuletikuga silma. Kass ei mõistnud nalja. Ta hüppas rööwli pähe, sülitas talle silma ja kiskus ta uäo lõhki. Rööwel tahtis suure hirmuga takka-uksest wälja jooksta, aga koer, kes seal magas, kargas hammastega ta jalga finni. Kui ta õue peale jooksis ja sõnnikuhunikust mööda läks, andis eesel talle taguiilise jalaga hea wõmmu selga. StaSt ärkas selle kära peale üles ja hüüdis pennilt: „Kikerikii!” Rööwel jooksis nii ruttu tui jõudis oma vealiku juurde ning ütles: „Seal elab nüüd kuri uõid..

Bremeni linna mängumehed MuinasjuttPilt: Oskar Herrfurth (1862-1934)

Ta puhus minu peale ja tratsis mu nägu oma pikkade sõrmedega. Ukse ees seisis waht, see torkas mulle noaga jalga. Õue peäl lamab kole must elukas, see wirutas miuule puuuuiaga selga ja tahtis miud maha lüüa. Katusel aga istub üks kohtunik, kes hüüdis: tooge see kelm minu kätte. Ma tänasin õnne, et aga tulema sain.” Sest ajast ei juleuud rööwlid enam sinna majasse minna.

Bremeni linna mängumehed MuinasjuttPilt: Oskar Herrfurth (1862-1934)

Aga Bremeni linna mängumeestele meeldis elu seal nõnda, et nad sealt enam wälja ei tahtnud tulla.

LanguagesÕppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks

Muinasjutu statistika
Väärtus
Aarne-Thompson-Utheri indeksATU Typ 130
TõlkedEN, ZH, ES, FR, RU, UA, CZ, PT, JA, DE, KO, VI, TR, IT, PL, NL, RO, EL, HU, DA, FI, SE, BE, BG, LV, SK, SL, SR, NO, LT
Loetavusindeks Björnssoni järgi30,0
Tähemärkide arv5.740
Tähtede arv4.555
Lausete arv85
Sõnade arv927
Keskmine sõnade arv lauses10,91
Rohkem kui 6 tähega sõnad177
Pikkade sõnade osakaal19,1%
Tüübi-tokeni suhe (TTR)0,559
Liikuva keskmise tüübi-tokeni suhe (MATTR)0,893
Tekstilise leksikaalse mitmekesisuse mõõt (MTLD)240,6
Hapax legomena378
Keskmine sõna pikkus4,92
Lause pikkuse mediaan11,0
Lause pikkuse 90. protsentiil17,0
Otsese kõne osakaal35,5%
Lause keerukus1,14
Sidendid0
Viiteline sidusus0,009
Tegelase/nime kandidaadidBremenisse (4), Bremeni (2)
Tegelaste koosesinemise võrgustikpuudub
Motiivi/sildi kandidaadidVennad Grimmid
Küsimused, kommentaarid või kogemused?

Enim loetud muinasjutud

Autoriõigus © 2026 -   Õigusteave | Privaatsuspoliitika|  Kõik õigused kaitstud Powered by childstories.org

Keine Internetverbindung


Sie sind nicht mit dem Internet verbunden. Bitte überprüfen Sie Ihre Netzwerkverbindung.


Versuchen Sie Folgendes:


  • 1. Prüfen Sie Ihr Netzwerkkabel, ihren Router oder Ihr Smartphone

  • 2. Aktivieren Sie ihre Mobile Daten -oder WLAN-Verbindung erneut

  • 3. Prüfen Sie das Signal an Ihrem Standort

  • 4. Führen Sie eine Netzwerkdiagnose durch