Lugu targast rätsepast - Muinasjutt vendade Grimmide

Oli kord väga kõrk prinsess. Tuli talle mõni kosilane, andis ta sellele kohe mõistatuse lahendada. Ei saanud kosilane lahendamisega hakkama, saadeti ta pilgates minema. Prinses läskis teatavaks teha, et ta abiellub sellega, kes ta mõistatus ära arvab. Katsetada võis iga üks. Satusi kokku kolm rätsepat. Kaks vanemad tärplesid, et nad on nii mõnegi peene pistega hakkama saanud ning väga osavad. Miks nad siis siingi ei peaks märkida pama? Kolmas Ratsep oli kasutu tuulepea, kes isegi oma ametit ei osanud, aga ta lootis, et tal selles asjas on õnne, sest kus see õnn veel muujalt oleks võinud tulla?

Vanemalt Ratsepad ütlesid kolmandale, sina jää koju, oma vähese arunatukesega ei jõua sa kuigi kaugele. To aga ei lasknud endeksitada ja ütles, et on ta selle mõtte kord juba pähe võtnud, küllab ta siis ka sihile jõuab Ta läks uhkelt kaasa, nagu kuuloks talle kogu maailm Kõik kolm rätsepad teatsid enesest prinsessile ja soovisid, et see neile oma mõistatused esitaks Nemad olevad need õiged mehed, kellel on nii peen mõistus, et seda isegi nõela taha võib ajada. Printsess ütles, mul on peas kahesugused juuksed, mis värvi need on. Kui see on kõik, siis on mustad ja valged, nagu rettik, mida kümnetega soolasajaks kutsutakse. Arvas esimene ratseb.

Valesti mõistetatud, vastas printsess. Vasta kui teine. Teine rätseb arvas Kui pole mustad ja valged, siis on pruunide punased, nagu mu isa piduguub Valesti võistatatud, vastas prinsess Vastake kolmas, paistab, et tema teab seda kindlasti Edevalt astust ette kolmas rätseb jõütles Prinsessil on peas hõbedased ja kuldsed juuksed Need onne kaks värvi Kui prinsess seda kuulis, kahvatas ta ehmatusest ja pidi peaaegu pikali kukkuma, sest ta rätseb oli õieti arvanud. Ommeti oli prinsess kindel olnud, et ükski inimene maa peal seda ära ei suuda arvata. Kui prinsess toibus, ütles ta. Sellega pole sa mind veel võitnud, pead veel midagi tegema.

Al tallis on karu, selle juures pead sa ööbima. Kui ma hommikul üles tõusen ja sa veel elus oled, võid minuga veel oda. Nii lootis ta Rätsepast lahti saada, sest karub olnud veel ühtegi inimest elu jätnud, kes ta käpade vahele oli sattunud. Rätsep ei lasknud ennast hirmutada. Ta oli üsna heas tujos ja ütles, julge peale hakkamine on pool võitu.

Õhtul viide Rätsep alla karu juurde Karu tahtis talle kohe kallaret olmata ning teda oma käppadega teere viitada Tasa-tasa, lausus Rätsep Küll ma sulle juba ametit leian Rahulikult nagu poleks ta lühtki muret, võttis ta taskust võõrama pähkleid Hamustas neid katki ja sõi tuumad ära Kui karu seda nägi, tuli teemal kiisu pähklek rõpistada. Rätseb võttis taskust peadaja ja olatas karule. Need polnud aga pähklid, vaid kivid. Karu pistis mõne suhu, kui ta suutnud neid katki hammustada. Ükskõik, kuidas taga ei katsunud. Kul olen ma rumal, mühkam, mõtles karu. Ma ei suuda isegi pähkliikatki hammustada. Kuule, hammusta mulle pähklikatki.

Paulus ta Rätsepalt. Näe, mihuke häda varessa oled, ütles Rätsep. Sul on nii suur suu, aga sa ei saa väikest pähkliki katki. Ta võtis kivid, pistis aga kärmesti ühe pähkli suu. Ja krüks! Oli see katki. Pean seda asja veel korra proovima. Arvas Karu, kui ma seda praegu pealt vaatan, siis tundub mulle, nagu peaksin sellega toime tulema. Rätseb andis talle jälle kive ja Karu hammustas kõigest juust. Ega sinagi, kallis luge ja ometi arva, et ta neid kakki hammustada võis. Nüüd võtis Rätseb kuue hõlmaalt viiuli välja ja mängis sellel ühe lookese.

Muusikat kuuldes ei suudnud karu vastu panna ja hakkas tantsima Kui ta tükka aegad oli tantsinud, saatus ta nii hoogu, et rätsepalt päris Kuule, kas viiulit on raske mängida? Lapse mäng! Näed, vasaku käe sõrmet panen keeltele ja parema käega saan nende peal poognaga See läheb lõbusalt. Hopsa saa, trallalla. Tahaksin, et oskaksin kaaviulit mängida. Siis saaksin tõnd seda nii palju, kui süda kutsub. Mida sina särjast arvad? Päris karu. Kas sa ei tahaks mind õpetada? Ja meelega, kui sul selleks aga annet on. Vastas Rätsep. Näite mulle korraks oma käppi. Oi, sul on kole pikad küüneed, ma pean veidi lühemaks leikema.

Ta tei kruustangid, karu pani oma käpa nende vahele. Rätseb keeles kruustangid kõvasti kinni ja ütles. Oota mind, kuni ma kääridega tulen. Ta heitis nurka õlekoole ja jäi magama. Karu võis mõmiseda nii palju kui tahtis. Kui prinsess õhtul karu mõmisemas kuulis, arvasta, et mesikep on rätsepale lõpu peale teinud ja mõmiseb rõõmu pärast. Hommikul tõusis ta muretult ja lõpusana. Kui ta aga oknast tallipoole vaatas, nägi ta tallies rätsepad seismas. Rõõmus ja terve nagu kalavees.

Prinsessil tuli nüüd rätsepaga peelluda, sest ta oli seda avalikult lubanud Kuningas laskiski tõlla, milles tütar pidi rätsepaga kirikusse laulatusel sõitma, treppi saata Nii pea, kui nad tõld olid istunud, lasksid teised rätsepad karuvavaks Nad oli ka tädad ega võinud näha, et noorim rätsep õnnelikuks saab Hirmsas vihas, tormas karu tõllale järele Prinses kuulis ähkemist ja mõmisemist Ning tal hakkas hirm Karu jookseb meile järele ja tahab siin kätte saada Hüüldis ta Rätseb oli kärmas Kasvatas tiridamme, siirutas jalad aknast välja ja hüüdis Näed sa kruustange Kui sa kohe minema ei lähe, saad tud jälle nende vahele Seda nähes pööras karu ümber ja pani plehku Rätsep sõitis rahulikult kirikusse Ta laulatati prinsessiga

Allikas: Lastejutud – Podcastid.ee | Podcasti avatud heliversioon. MLX Whisper large-v3-turbo automaattranskriptsioon, käsitsi kärbitud ja normaliseeritud.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Reddit

Õpi keeli. Topeltklõpsa sõnal.Õpi keeli kontekstis koos Childstories.org-ga.

Information for scientific analysis