Kolm kuldset juuksekarva - Muinasjutt vendade Grimmide

Elas kord vaene naine, kes sai ilusa poja. Kui poeg sündis, ennustati naisele, et poiss on õnnelaps ja abielub 14-aastaselt printsessiga. Varsti pärast seda saabus linna kuningas, ent teda ei tuntud ära. Inimesed rääkisid temaga muretult ja viimaks mainis keegi õnnelast, kes 14-aastaselt kuningatütrega abielub. Kuningas, kellel oli kuri süda, pahandas selle üle väga. Ta oleks poisi vanemata juurde ja ütles sõbralikult, andke oma poeg mulle, minu juures kasvab tööles rikkuses ja talle tuleb mitte millestki puudu. Pärast pisikest kõhklemist said vanemad aru, et lapsele on rikkaste juures parem elu kui nendega ja jäid nõusse.

Kuningas aga pani lapse karpi ja viskas selle lähimasse tiiki. Sellest kaasast on mu tütar Prii, mõtles ta rahulolevat. Karpaga ei vajunud põhja, vaid ujus kaks miili ning ei pisut enne kuninga linna veski rattasse pidama. Möldri pere, kelle endal lapsi polnud, rõõmustas väga ja uskus, et poisi saatis neile jumal ise. Ta kasvatati üles nagu lihane poeg. 14 aastat hiljem juhtus, et kuningas otsis äikis ajal just selles veskis kaitset. Möldri rahvaga lobisedes sai ta teada, et poiss on leidlaps, kes ujus kunagi karbiga nende joorde. Siis sai kuningas aru, et poiss ei saanud olla keegi teine kui õnnelaps ja ta nuputas välja uue kavaluse.

Heade inimesed, kas poiss võiks kuningannale kirja viia? Annan talle tasuks kaks kullatükki, ütles kuningas ja möldri pere oli nõus. Siis kirjutas kuningas kirja, milles seisis. Nii pea kui poiss kirjaga lossi saabub, tuleb ta tappa ja mahamata. Poiss asus kirjaga teele, kui teksis ära ja sattus pimedasse metsa. Viimaks märkas ta valguskuma, mis tuli pisikesest majast. Ta astus sisse ja leidis eest vana naise, kes istus tule ääres ja õmbles. Naine ehmuse hüüdis, kes sa oled? Ma olen teel lossi, et kuning kannale kirja ära viie, kostis poiss, aga eksisin ära. Kas ma tohin siin ööpida? See vaene poiss ohkas vanake.

Sa oled sattunud röövlimaie ja kui röövlid koju tulevad, teevad nad sulle otsa peale. Mina hirmu ei tunne, sõnas pois. Ma tahan ainult pisut puhata. Ta heitis ahjuete pingile ja uinus otsemaid. Kui röövlid varsti koju tulid, vihastasid nad kutsumata külalise peale väga. Siis aga avas röövlipialik kuninganna kirja ja kui nad olid seda lugenud, hakkas nil magavast poisist kahju. Nad kirjutasid ruttu uue kirja, milles seisis. Nii pea, kui pois on saabunud lossi, tuleb ta kohe prinsessiga paari panna. Hommikul ulatasid nad poisile vale kirja ja näitasid, kust kaudu lossi jõuab.

Kui pois jõudis kirjaga kuninganna juurde, tegi kuulekas naine, mis kirjas nõuti ja nii peetigi uhked pulmad. Mõne aja pärast pöördus kuningas lossi tagasi ja nägi, et ennustus on täide läinud ja õnnelaps on tema tütrega abielus. Siis lausus kuningas vihaga. Nii kergesti sai pääse. Kes minu tütart endale tahab, peab tooma mulle põrgust kurradi peast kolm kultset juuksekarva. Kui toodned mulle, siis võid mu tütre endale jätta. Kuningas nimelt lootis, et saab poisist sel moel igaveseks lahti. Poiss vastas, kolm karva pead sa saama. Mina, kuradid, ei karda. Järgmisel hommikul haarasta reisi pauna ja hakkas astuma.

Varsti jõudis poiss suurde linna. Seal küsisid inimesed, kas oskad meile öelda võõrasmees, miks turukaev, mis alati on meile veini annud, on nüüd kuiv ja sealt ei saa keegi isegi vett? Seda ütlen teile tagasi teel, vastas poiss ja astus edasi. Pisut hiljem jõudis ta külla, kus külaelanikud pärisid. Kas oskad öelda võõrasmees, miks pool, mis vanasti kandis kultseid õunu, ei ole nüüd isegi enam lehti? Seda, ütlen teile tagasi teel, kostis poiss taas. Viimaks jõudis ta jõõäärde, paadis küsistimalt paadimees. Kas oskad öelda võõrasmees, miks ma pean aina edasi tagasi sõitma ja keegi mind välja ei vaheta? Ka nüüd vastas poiss.

Seda ütlen sulle tagasi teel. Jõe teisel kaldal leidis ta kohe põrgu värava. Põrgus oli kott pime ja nõgine, kuid kuradit. Polnud kodus. Selle asemel kohtas pois kuradi vanaema. Mis sina siit taad? Küsis vanaet, kuid ei näinud üldsegi kuri välja. Kuningas nõuab, et tooksin talle kuradi peast kolmkultset juuksekarva. Sõnas pois. Muidu ei tohima oma kallist naist enam endale hoida. Ja lisaks tahan teada, miks kaev, kustvoolas veini on kuivanud, miks õunapool ei ole enam kultse tõunu ja siis veel seda, et miks paadimest kunagi välja ei vahetata. Ja seda on palju tahetud, lausus kuradi valeva. Aga mul on sinust kahju ja ma püülen siin taidata.

Siis muutis ta poisis siipelgaks ja peitis oma seeliku voldi vahele. Ole lihtsalt tasa ja kuule, mida kurat ütleb, kui tal karvu välja tirin. Varsti tuli kurat koju ja hüüdis. Kui vastik, siin on inimliha hais. Ta vaatas igasse nurka, kuid ei leidnud midagi. See asja sa ajad, pahandas vanema. Tule parem ja söö. Kui kurat oli õhtusöögi nahka pannud, väsis ta ära, heitis pingile ja pani pea vanaema sülle. Varsti oli ta uinunud ja hakkas norskama. Siis tõmbas vanema tal esimese juuksekarva peast. Ai! Karjatas kurat. Mida sa seal teed? Vabandus. Ma negin halb on. Seal oli üks kaev, millest varem poolas välja vein, aga nüüd on täiesti kuivja.

Seal kaevus istub kivi jalg on. Kui sa ära teappa, siis jookseb kaevust jälle veini. Kumises kurat ja jäi uuesti magama. Siis tõmbas vanaema tal teise karva peast. Ai, röökatas kurat. Oled sa aru kaotanud? On täiestust. Ma nägin jälle halba on. Seal oli üks puu, mis varem kandis kultseid õunu, aga nüüd ei kanna isegi lehti. Seda teeb hiir, kes närib puu juuri. Kui hiir on surnud, kannab puu jälle kultseid õune ja nüüd läse mul palun raus magada. Siis hakkas kurat taas norskama. Vanema ei kõelnud aga kaua ja kiskus tal välja kolmad juukse kärva. Hai! rõõgatas kurat uuesti. Mida see tähendab?

Oh, vabandust, aga ma näen täna öösel palju halb unenegust. Sekord nägin paadimeest, kes aerutab edasi tagasi, aga teda ei vahetata kunagi välja. Paadimees peab lihtsalt järgmisele sõitjale aerut pihku andma. Siis on ta vaba. Siis jäi kurat uuesti magama ja see kord jätis vanaema kurja mehikese rahule. Kui kurat oli hommikul läinud, võttis vanaema taskus sipelga ja muutis õnnelapse inimiseks tagasi. Siin on su kolm juuksekarva sõnasta ja vastused kolmele küsimusele kuulsid sa ju ise. Poist annas vanakest abiest ja asus koduteele. Kui ta jõeäärde jõudis, tahtis paadimees lubatud vastust.

Enne viimind üle, ütles tark pois ja kui ta oli kaldale hüpanud, ütles paadimehele. Kui keegi jälle tuleb ja tahab üle jõe pääseda, siis anna talle aerut pihku. Ta kõndis edasi ning jõudis külla, kus kasvas viljatu puu. Tapke hiir, kes närib puu juuri, siis hakkab puujale vilja kandma, lausus ta külaelanikele. Tänuks kinkisid nood poisile kaks kullakoormaga eeslit. Kui vanud kaevuga linnas, ütles ta inimestele, tapkekonn, kes istub kaevuskivi al, siis hakkab kaev jälle korralikult veini anma. Ka siin kingiti poisile kaks kullakoormaga eeslit ja nii jõudis ta rikka mehena lossi tagasi.

Tema noor naine rõõmustas meest nähes südamest ja kuulis, kui hästi toolis heiklustega toimetulnud. Isegi kuri kuningas leppis väimehega, kui ta nägi nelja kullakoormaga eeslit. Sa oled mu tingimuse täitnud ja võid mu tütre endale jätta, aga kus sa nii palju kulda said? Päris ta ahnelt. “Ma sõitsin üle jõe, seal vedeleb kulda nagu liiva kalda äära, kostis pois. Kas mina saaksin ka sealt? Tahtis kuningas teada. Kindlasti, vastas pois, te peate lihtsalt laskma paadimehel end üle jõe sõidutada. Ahne kuningas ratsutas tuule kiirul jõe äärde ja kargas paati, end kui nad teisele kaldale jõudsid, surus paadimes kuningale aerut pihku ja oligi vaba.

Kuningas pidi äga nüüdsest peale jõel edasi tagasi sõudma ja oma patte lunastama.

Allikas: Lastejutud – Podcastid.ee | Podcasti avatud heliversioon. MLX Whisper large-v3-turbo automaattranskriptsioon, käsitsi kärbitud ja normaliseeritud.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Reddit

Õpi keeli. Topeltklõpsa sõnal.Õpi keeli kontekstis koos Childstories.org-ga.

Information for scientific analysis