Tark talutüdruk - Muinasjutt Vennad Grimmid

Elaskord vaene talumees. Muud tal ei olnud kui ainult väike majake ja üksik tütar. Kord ütles tütar isale. Peaksime kuningakeest natukese maad paluma. Kuningas kuulis nende vaesusest ja kinkis neile murulapikese. Tütar ja isa kaevasid muru ümber ja tahtsid sina vilja ning veel muutki külvata. Kui neil peaaegu kogu põld ümber oli kaevatud, leidsid nad maaseest puhtast kullast uhmri. Teadmis, ütles isa tütrele, kuningas oli nii armuline ja kinkis meile põllu. Anname selle eest uhmri temale. See on ju puhtast kullast. Tütar, me ei olnud aga nõuse, ütles. Isa, kui meil on ainult uhmer ja nuija pole, siis nõutakse meilt juga nuija.

See pärast parem vaikige. Isa ei tahtnud aga tütre sõna kuulda, võtis uhmri ja viis kuningakotta. Ta ütles kuningale, et leidis uhmri kanarbikust ja palub tänuks talle kingitud maa eest vastu võtta. Kuningas võtis uhmri vastu ja siis keskis kuningas ka nuija ära tuua. Ta luumes vastus, et nuija pole nad leidnud, kuid see vastus võitas teda niisama vähe, nagu oleks ta seinale rääkinud. Ta pandi vangi ja seal pidi ta nii kaua istuma, kui ta nuija kohale toimetab. Teemrid tõitele igapäev vett ja leiba, mida harilikult vanglas antakse ja kuulsid, kuidas mees ala tasa hüüdis. Oh, oleks ma omet ja ma tütard kuulde võtnud.

Siis läksid teenrid kuninga juurde ja rääksid talle, et vang ei söö ega joo, vaid hüüab aladasa, oh oleksin ma omet ja ma tütard kuulde võtnud. Kuningas keskis vangi enda ette tuua ja küsis temalt, miks ta aladasa nii hüüab. Mida sinu tütar siis ütles? Kui sul nii tark tütar on? Kas aga tuleb siis siia? Ütles kuningas. Ja tütarlaps pidigi kuninga juurde minema. Kuningas küsis temalt, kas ta tõesti nii tark on ja ütles, et annab talle mõistatuse lahendada. Kui tütar lapsele lahendab, võtab ta korra pealt tema endale naiseks. Tüdrukke vastas julgesti, et küll ta juba ära mõissatab. Siis lausus kuningas.

Tule minu juurde riieteta, kuid mitte aasi, ratsutavata, kuid ka mitte sõites. Mitte teed mööda, aga mitte ka tee kõrvalpündides ja kui sa selle pegega toime tuled, saad sa minu naiseks. Siis läks tütorlaps ja võttis enese alasti ja ta polnud enam riides. Ta otsis suure kalavõrgu ja mässis selle endale ümber ja ta polnud enam alasti. Raha eest lainasta Eesli esidus kalavõrgu Eesli sabakülge, et Eesel teda veaks ja nii ei ratsutanud ta ega ka sõitnud. Eesel vedas teda ratta roovastes, tütarlaps puudutas maad ainult suure varbaga ja nii ei vedanud Eesel teda ei teed mööda ja ka teeäärd pidi.

Ja kui tütarlaps lossi jõudis, ütles kuningas, et mõistatus on lahendatud ja tingimus täidetud. Ta laskis talumehe vanglast vabaks ja võttis tütarlapse endale naiseks ning andis kogu kuningliku vara talle kasutada. Möödusid mõned aastat. Kord kui kuningas paraasti paraadile oli minemas, peatusid lossiast talumehed oma vankritega. Nad tulid huid müümast. Mõnel olid vankriette rakendatud härjad, mõnel aga hobused. Ühel talumehel oli kolm hobus, üks neist, väikese vaarsaaga. Vars jooksis minema ja heitis vankriette rakendatud härjapaari vahele maha. Talunikud tulid kokku ja hakkasid õiendama, üksteisele hoopi hagama ning sõnelema.

Härgade omanik tahtis varssa endale jätta ja ütles, et tema härjad on selle sünnitanud. Teine talunikaga kinnitas, et ei, tema hobun on varsa sünnitamid ja vars kuulub temale. Riid oli suur ja ulatus varsti kuningani. Kuningas lanketas otsuse ja nii sai varsa endale härgade omanik, kuigi varst talle ei ole kuulunud. Teine talumes läks ära ja kaebas ning hädaldas oma varsa pärast, ta oli aga kuulnud, et kuninganna väga armuline olevat, kuna pärinevad samuti vaese talurahva hulgast. Mees läks kuninganna juurde ja palus, et seedal varsa tagasi aitaks muretseda. Kuning Anna lausus. Vastaks, kui kuningas peaks temalt midagi küsima.

Järgmisel päeval püüdiski talumes kuival platsil kalu. Kui kuningas möödaleks ja teda nägi, saatis ta käskele küsima, mida see tohmand seal teeb. Talumes vastas. Püüan kalu. Keskjalt küsis, kuidas ta saab kalu püüda, kui vette ei ole. Talumes kostis. Kui kaks härga võivad varsa ilmale tuua, noh, siis võin ka mina kuivalplatsil kalu püüda. Käskejalg andis saadud vastuse kuningale edasi. Kuningas kutsus talum henda joorde ja ütles. Sa ei ole seda ise välja mainud, tunnistak kohe üles, kes sind õpetas. Talumees ei tahtnud aga ütelda ja muud kui kordas. Taevas hoidku, taevas hoidku, ise mõtlesin välja.

Siis pandi ta vangi ja hoiti seal nii kaua, kui ta üles tunnistas, et kuning Anna teda oli õpetanud Kui kuningas koju jõudis, ütles ta oma naisele Miks sa minu vastu aus ei ole? Ma ei taha enam, et sa mõnna ei ole, sinu aega on läbi Mine sinna, kus sa tulid, mine tagasi omad talu hutsikusse Siiski lubas ta naist lahkumisel kaasa võtta selle, mida too kõige armsamaks ja paremaks peab. Naine lausus. Hästi, armas mees, teen, nagu sa soovid. Viskus talle kaela suudlasteda ning ütles, et tahab hüvasti jätta. Siis aga käskis ta kanget unerohtu tuua, et lahkumise puhul mehega jõua.

Ta ise ainult maitses natukene, kuningas aga rüüpas suure longsu peekrist, kuhu oli pandud unerohtu ja uinus peagi raskesti. Näes, et kuningas magab, kutsus naine teenri, võtis ilusa valge lina ja mähkis mehe sinna sisse. Siis käskis ta teenritel magava kuninga ukse ees seisvasse tõldakanda ja sõitis temaga oma koju. Seal pani ta kuninga voodisse. Kuningas magas terve ööpäeva ja kui ta üles särkas, vaatas ta ringi ja hüüdis oma teenrit, kuid keegi ei ilmunud. Viimaks tuli naine ta voodi juurde ja lausus. Mu kuningas. Käskisid mul kõige armsama ja kõige parema lossist kaasa võtta. Pole mul sinust armsamat ega paremat ja ma võtsin kaasa sinu.

Kuningal valgusid seda kuuldes silmad vett täis ja ta ütles, armas naine, sina kuulud mulle ja mina kuulun sulle. Ning võttis ta uuesti kaasa oma kuningliku lossi ja laskis ennast veel kord, temaga baari panna. Küllab nad elavad seal veel täna päevalgi.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Õppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks