Õlekõrs, uba ja süsi - Muinasjutt Vennad Grimmid

Ühes külas elas vaine eidekke. Ta oli natuke ube kogunud, millest jätkus pareasti korraks patta panna. Hakkas siis eid koldesse tult tegema. Tuli kiiremini põlema läheks, võttis ta süüteks pihude jõlgi. Üks õlekõrs kudenes põrandale, kui ta ube keedupotti kallas kukkus üks uba märkamatult põrandale õlekõrre kõrvale. Veidi aja pärast kargas koldest hõgub süsi. Õlekõrre ja oa juurde maha. Õlekõrs tegi juttu ja küsis. Kallid sõbrad, kus te tulete? Süsi vastas. Sain õnneks tulest välja hüpata. Oleks ma vastu hakkanud. Oleks minu hukkumine olnud kindel. Ma oleksin tuhaks põlenud. Uba ütles. Ka mina pääsesin terve nahaga.

Oleks panaid mu poti pannud. Oleks mind koos kaaslastega halastamatult pudruks keedetud. No, arvate, et mulle parem saatus osaks oleks saanud, sel etas õlekõrs. Kõik mu vennad lasi vanaid tules ja suitsus otsa saada. Tervelt 60 kõrt haarasta korraga ja viskas tulle. Mina lipsasin õnnekombel ka sõrmede vahelt välja. Mis me siis nüüd peale hakkame? Visis süsi. Mina arvan, et me peaksime kui head seltsilised kokku hoidma, kosti suva. Oleme ju nii õnnelikult ära pääsenud. Peaksime koos võõrale maale rändama, et meid siin mõni uus õnnetus ei tapaks. Ettepanek meeldis oa kaasastele ja nad asusid ühes koos teele.

Peagi jõudsid nad aga väikese ojakaldale, kus polnud ei silda ega purret. Rändurid hädas, kuidas veest üle pääseda. Õle kõrs teadis head nõu ja ütles, ma heidan risti üle oja, siis võite mind sillana kasutada. Õle kõrs sirutaski enda ühelt kaldalt teisele ja juba tipiski tulise loomuga süsi uhkelt uud silda mööda. Kui ta aga keskkohta jõudis ja enda all vett kohisemas kuulis, lõida kartma. Ta ei seisma ega julgenud enam edasi minna. Õle kõrs aga sütis põlema, murdus pooleks ja kukkus ojasse. Süsi libisis tal järgi, sisises korra, kui ta vette langes ja läinud ta oligi.

Uba, kes ettevaatuse mõttes kaldale oli jäänud, ei saanud teisiti, kui pidi naerma. Ta naeris ega suutnud end pidada, naeris nii, et tal vatsrebenes. Temagi oleks otsa saanud, kui oja kaldal poleks õnneks viibinud rändrätsep, kes siin reisi väsimust puhkas. Toolik kaastundlik mees võttis nõla ja niidi ning õmbles repenenud koha kokku. Uba tänasteda südamest. Kuna aga Rätsep oli õmblemiseks tarvitanud musta niiti, on kõikidel ubadel sellest ajast peale keskpaigas must õmblus.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Õppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks