Lugemisaeg: 5 min
Kord oli üks kingsepp ilma oma süüta nii waeseks jäänud, et tal wiimaks enam muud järele ei jäänud, kui nahk üheainsa paari kingade jaoks. Ta lõikas nüüd õhtul naha walmis ja tahtis järgmisel hommikul tööle hakata. Selle järele heitis ta rahutikult woodisfe, palwetas ja jäi peagi rahulikult magama. Kui ta järgmisel hommikul palwe oli ära teinud ja tööle hakata tahtis, seisid saapad juba Malmilt laua peal. Ta imestas ja ei teadnud, mis ütelda. Kui ta kingad kätte wõttis ja ueid silmitses, leidis ta, et nad hästi olid tehtnd; mitte ühtegi walepistet polnud leida, nagu oleks nad meistritööks tehtud. Warsti fellejärele ilmus ka ostja, ja et kingad talle ülimaga meeldisid, maksis ta nendest enam kui nende hind oli, nii et kingsepp selle rahaga kahe paari kingade jaoks wõis nahka osta. Jälle lõikas ta ™ha õhtul walmis ja tahtis hommikul wara tööle hakata, aga seda ei olnud tarwiski; sest kingad oliwad juba walmis. Ka ostjad ei jäänud tulemata ja ta sai nüüd niipalju raha, et juba nelja paari jaoks sai naha osta. Järgmisel hommikul leidis ta ka need walmis olewat; ja nii läks asi ikka edasi: mis ta õhtul walmis lõikas, oli hommikul walmis, nii et tal jälle hea sissetulek oli ja ta warsti rikkaks meheks sai. Nüüd juhtus ühel õhtul just enne jõulu, et mees jälle nahad walmis oli lõiganud ja oma naisele ütles: „Mis oleks, kui täna öösel õieti kord üles jääksime ja näeksiine, kes meid õieti aitab?” Naine oli nõus ja pani küünla põlema; fellejärele peitsid nad endid nurka riiete taha ära ja jäid walwama. Kui kesköö kätte jõudis, tulid taks wäikest, paljast meest, istusid kingsepa laua ette, wõtsid walmislõigatud naha ja hakkasid nii ruttu tööle, et kingsepp imestades waatama jäi. Nad ei peatanud ka enne, kui kõik kingad walmilt laual seisid, siis lippasid nad ruttu minema.
Teisel hommikul ütles naine: „Weeb wäiksed mehikesed on meie rikkaks teinud, selle eest peame neile tänulikud olema. Nad jooksewad paljalt ringi ja k.umatawad külnia. Kas tead? Ma tahan neile särgikest, kunckcsi, püksikesi ja maittlikesi õmmelda, igaühele ka paari sokli kududa: sina tee neile kummagile paar kingi.” Mees oli sellega lohe nõus. Oiltiii, hii neil kõik walinis oli, panid nad w.Umislõigatud töö asemele kingitused laua peäle ja peitsid enda siis ära, et näha, mis nüüd süuuib. ‘. Sivioöl tulid ineheb ja tahtsid tööle hakata, aga kui nad töö asemel riided lcids^o, i::;c§taHD nad esiti, siis aga awaldasid nad suurt röõmu. Kõige suurema rüiuga panid nad enestele riided selga ja hakkasid laulma:
ei knlgfepad me olla enam taha!” Siis hüppasid ja kargasid nad üle toolide ja tantsisid liksest wälja. Iial enam pole neid nähtud. ^igsepa käsi aga tai) has:i; niis ta iial ette wõttis, see laks ka korda.
>.aUmnas A. Perli trulnojas.
Trüiitud Duisburis J. Steiulampi trütilojas.

Teave teaduslikuks analüüsiks
Muinasjutu statistika | Väärtus |
|---|---|
| Aarne-Thompson-Utheri indeks | ATU Typ 503 |
| Tõlked | EN, ZH, ES, FR, RU, CZ, PT, JA, DE, VI, TR, IT, PL, NL, RO, EL, HU, DA, SE, BE, BG, SK, SL, SR, NO, LT |
| Loetavusindeks Björnssoni järgi | 34,0 |
| Tähemärkide arv | 2.781 |
| Tähtede arv | 2.233 |
| Lausete arv | 33 |
| Sõnade arv | 458 |
| Keskmine sõnade arv lauses | 13,88 |
| Rohkem kui 6 tähega sõnad | 92 |
| Pikkade sõnade osakaal | 20,1% |
| Tüübi-tokeni suhe (TTR) | 0,596 |
| Liikuva keskmise tüübi-tokeni suhe (MATTR) | 0,867 |
| Tekstilise leksikaalse mitmekesisuse mõõt (MTLD) | 167,2 |
| Hapax legomena | 204 |
| Keskmine sõna pikkus | 4,88 |
| Lause pikkuse mediaan | 16,0 |
| Lause pikkuse 90. protsentiil | 26,0 |
| Otsese kõne osakaal | 22,2% |
| Lause keerukus | 1,55 |
| Sidendid | 0 |
| Viiteline sidusus | 0,010 |
| Tegelase/nime kandidaadid | puudub |
| Tegelaste koosesinemise võrgustik | puudub |
| Motiivi/sildi kandidaadid | Vennad Grimmid |














