Vennad Grimmid: muinasjutud eesti keeles ja ajaloolistes tõlgetes - Muinasjutt Vennad Grimmid

Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda: Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863). Eesti Vikipeedia rõhutab, et nad nimetasid end ühiselt välja antud teoste autoritena ise vendadeks Grimmideks ning et nende tähtsaimate tööde hulka kuuluvad nii maailmakuulus “Kinder- und Hausmärchen” kui ka “Deutsches Wörterbuch”. Seetõttu peetakse neid korraga nii muinasjuttude kogujateks, toimetajateks kui ka saksa keeleteaduse rajajateks.

Grimmide perekond elas Hanaus, hiljem Kasselis, ja vendade haridustee kulges läbi range klassikalise koolituse Marburgi ülikoolini. Noorelt sattusid nad kokku teadlaste ja romantikutega, kelle mõjul hakkasid nad nägema vana rahvapärimust mitte juhusliku meelelahutusena, vaid ajaloolise allikana. Nii tekkis neil soov koguda lugusid, mis olid sajandite jooksul elanud suulises pärimuses ning mille kuju muutus jutustajalt jutustajale.

Aastast 1806 alates hakkasid nad süstemaatiliselt koguma muinasjutte ja muistendeid. Esimene köide kogumikust “Kinder- und Hausmärchen” ilmus 1812. aastal ja teine 1815. aastal; hilisemates trükkides tegid vennad tekste ümber, lisasid uusi lugusid ja silusid keelt. Nii kujunes välja kogu, mis mõjutas kogu Euroopa arusaama sellest, millised on “klassikalised” muinasjutud ning milline toon neile kuulub.

Tuntud lood nagu “Punamütsike”, “Tuhkatriinu”, “Lumivalgeke”, “Hans ja Grete” ning “Konnakuningas” on vaid väike osa sellest pärandist. Paljud Grimmide lood on märksa harvem loetavad, tumedamad või veidrama ülesehitusega kui need vähesed ülemaailmsed kuulsused, mida uuemad lasteraamatud pidevalt kordavad. Just seepärast on terviklikule kogule ligipääs tähtis: alles kogu korpust nähes avaneb, kui mitmekesine Grimmide maailm tegelikult on.

Vendade töö ei piirdunud muinasjuttudega. Nad tegelesid vanema kirjanduse väljaandmise, muistendite kogumise, sõnaraamatutöö ja ajaloolise keeleteadusega. Jacob Grimm sõnastas hiljem tuntuks saanud Grimmide häälikuseaduse ning vennad pühendasid suure osa oma elust saksa keele ja kirjanduse ajaloolisele süstematiseerimisele. Seetõttu seisavad muinasjutud nende loomingus kõrvuti väga range teadusliku huviga.

Childstories.org-i eestikeelne kogu toob need tekstid lugejani ajaloolistes eesti tõlgetes. Siinse valiku eesmärk ei ole kõlada moodsalt või siluda vanu väljendeid, vaid säilitada võimalikult palju allikate keelekuju, sõnajärge ja jutustamisrütmi. Nii saab lugeja aimu mitte ainult Grimmide süžeedest, vaid ka sellest, kuidas neid eri aegadel eesti keelde vahendati.

Iga loo juures on KHM-number, mis seob teksti vendade Grimmide põhikorpusega ja teeb eri keelte versioonide võrdlemise lihtsaks. Lisaks on paljude tekstide juures toodud kasutatud väljaanne või digitaalne arhiiviallikas, mis muudab kogu kasulikuks õpetajatele, tõlkijatele, uurijatele ja kõigile neile, kes tahavad näha, kuidas sama muinasjutt eri kultuurides elab.

Selles eestikeelses kogus on koos nii kõige tuntumad lood kui ka vähem trükitud Grimmide jutud. Seepärast toimib Childstories.org ühtaegu lugemisvarana, digitaalse allikakoguna ja võrdleva muinasjutuloo tööriistana, mis aitab mõista, miks vennad Grimmid on Euroopa kirjanduse ja folkloori ajaloos endiselt keskse tähtsusega.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Õppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks