Rebane ja kass - Muinasjutt Vennad Grimmid

Ükskord sündis, et kass ühes metsas rebase isanda wastutuli, ja et tema mõtles, ta on mõistlik ja palju teadja ja maksab maailmas palju, siis ütles ta temale lahkeste: „Tere, armas rebase isand. Kuida käsi käib, kuida asjad lähewad? Kuida saate Teie sell kallil ajal läbi?“ Rebane, täis kõrkust, waatas kassi pealaest künni jalatallani läbi, ja ei teadnud kaua mitte, kas ta wastust peaks andma. Wiimaks ütles ta: „Oh sa waene habemepuhastaja, sa kirju narr, sa näljakannataja ja hiirepüüdja, mis sulle meele tuleb? Sa julged küsida, kuida minu käsi käib? Mis sa oled õppinud? Kui palju kunsti sa mõistad?“ „Ma mõistan mõned,“ wastas kass wiisakaste. „Mis on kunst?“ küsis rebane. „Kui koerad mind tagaajawad, siis wõin ma puu otsa karata ja ennast peasta.“ „Kas see on kõik?“ küsis rebane. „Mina olen saja kunsti mõistja, ja on mull pealeselle weel üks kotitäis kawalust. Sa jampsid! Tule minu kaasa, ma tahan sind õpetada, kuidas koerte eest wõib äraminna.“ Siis tuli üks kütt nelja koeraga senna. Kass kargas puu otsa ja istus ladwas, kus oksad ja lehed teda warjasid. „Tehke kott lahti, herra rebane, tehke kott lahti!“ hüüdis kass: aga koerad oliwad juba teda kraest kinniwõtnud ja pidasid teda kinni. „Ei, herra rebane,“ hüüdis kass, „teie jääte oma saja kunstidega kinni. Oleksite teie wõinud ülesse puu peale karata kui mina, siis ei oleks see teie elu sees sündinud.“

Digitaalne komplektIllustreeritud väljaanne 192 pildi ja 622 leheküljegaPDF + EPUB + Kindle + KoboLaadi alla

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Jaga

Õppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks