Surm waderiks - Muinasjutt Vennad Grimmid

Ühel mehel oli palju lapsi ja ta pidi päewad kui ka ööd töötama, et lapsi toita. Kui tal aga weel üks poeg sündis, siis ei mõistnud mees midagi teha ja läks pojale waderit otsima. Ta läks suuretee peale ja tahtis esimest wastutulijat waderiks wõtta. Kõige enne tuli Jumal wastu ja küsis: „Kas sa tahad mind waderiks wõtta?“ „Kes sa oled?“ küsis mees. „Ma olen Jumal ja tahan su poja õnnelikuks teha“. — „Ei“, wastas mees. „Sind ma küll waderiks ei taha, sa annad rikastele ja lased waeseid nälgida“.

Digitaalne komplektIllustreeritud väljaanne 192 pildi ja 622 leheküljegaPDF + EPUB + Kindle + KoboLaadi alla

Edasi minnes tuli mehele saatan wastu ütles: „Wõta mind waderiks, ma tahan su poja rikkaks teha“. — „Kes sa oled?“ küsis mees. „Ma olen saatan“. — „Sind ma küll waderiks ei soowi. Sa petad ja saadad inimesi eksiteele,“ ütles mees ja läks edasi.

Kolmas wastutulija oli kuiwanud jalgega surm ja küsis: „Keda sa otsid?“ — „Ma otsin oma pojale waderit“, wastas mees. „Wõta siis mind waderiks. Ma olen surm kes kõiki ühesuguseks teeb. Sina oled õiglane, sa ei tee rikka ega waese wahel wahet. Sind wõtan oma pojale waderiks“. — „Ma teen su poja rikkaks ja kuulsaks,“ ütles surm. Siis rääkisid nad ristimise üle ja järgmisel pühapäewal oli ristimine, kus surm ka ei puudunud.

Kui poiss juba wanemaks oli saanud, tuli surm ühel päewal oma ristipoega waatama. Ta läks oma ristipojaga metsa, kus ta poisile ühte rohtu näitas ja ütles: „Nüüd saad sa ristiisa käest hea kingituse. Mina teen sind kuulsaks arstiks. Kui sind siis mõne haige juure kutsutakse siis pane tähele kus ma olen. Kui ma haige pea juures olen, siis wõid kindlasti ütelda, et haige terweks saab, kui sa seda rohtu annad, mis siin kaswab. Olen ma aga haige jalge juures, siis ei aita midagi, ta peab surema, sest ta on minule määratud. Hoia aga et sa seda rohtu wastu minu tahtmist ei tarwita, muidu läheb sul halwasti!“

Warsti oli ta kuulus arst ja rahwast woolas tema juure kaugelt ja lähedalt. Nii sai ta warsti rikkaks meheks. Juhtus aga, et kuningas haigeks jäi. Arst kutsuti muidugi sinna, kes pidi ütlema, kas kuningas terweks saab, wõi ära sureb. Kui arst aga woodi juure läks, silmas ta surma haige jalge juures. Ta teadis seda wäga hästi, et kuningas surema peab, aga mõtles: „Mis siis on, kui ma surma natuke petan. Ta on ju minu ristiisa, ega ta midagi ei tee“. Kohe laskis ta haige ümber seadida, nii et surm pea juure jäi ja andis näidatud rohtu. Peagi sai kuningas terweks ja maksis arstile hea palga. Surm tuli aga arsti juure, tegi wihase näo ja ütles: „Sina oled mind ninapidi wedanud. Seekord annan ma sulle andeks, sest et sa mu ristipoeg oled. Teed sa aga weel kord niiwiisi siis wastutad oma nahaga.“

Ei läinud palju aega mööda, jäi kuninga tütar haigeks. See oli ainuke laps wanematel ja nad nutsid endid poolpimedaks. Sellele, kes tütre terweks teeb, lubas kuningas poole kuningriigi ja tütre naiseks. Arst silmas kohe, et surm jalutsis oli ja tuli tema hoiatus meele, aga kuninga tütar oli wäga ilus ja ta ei hoolinud sellest hoiatusest. Ta ei pannud ka seda tähele, kuidas surm jalutsis wihaseid pilke arsti peale heitis ja oma kondist rusikat näitas. Ja ta laskis kuningatütre, nagu enne kuningagi ümber pöörda, nii et surm pea juure jäi ja andis teatud rohtu. Peagi läksid kuninga tütre põsed punaseks ja ta sai terweks.

Kui surm juba teine kord oma wäljawalitud saagist ilma jäi, läks ta pikkade sammudega arsti juure ja ütles: „Nüüd on kord sinu käes!“ ja ta wõttis jääkülma käega arsti käest kõwasti kinni ja wiis ühe maaalusesse koopasse. Seal nägi arst tuhanded ja tuhanded küünlad waatamata ridades põlewat. Ühed olid suured, teised keskmised ja mõned õite pisikesed. Igal silmapilgul kustusid paljud ära, niisama hakkasid paljud põlema.

„Waata!“ ütles surm, „need on inimeste eluküünlad. Suured on laste omad, keskmised kuuluwad täiskaswanutele, nende kõigeparemates aastates, wäiksed aga raukadele“. — „Näita mulle minu eluküünalt“, palus arst ja arwas enesel weel päris suure olewat. Aga surm näitas talle ühte wäikest otsakest, mis igal silmapilgul kustuda ähwardas ja ütles: „Siin on ta!“ — „Armas ristiisa!“ hüüdis ehmatanud arst, „süüta mulle uus küünal põlema, tee mulle seda head, et ma kuningatütrega „õnne maitseda saaks“. — „Ma ei saa seda mitte teha, ütles surm. „Ennem saan ära kustutada, kui uut põlema süüdata.“ — „Siis pane wana asemele uus, seda saad sa ikka teha“, õpetas arst. Surm wõttis ühe uue küünla ja hakkas põlema panema, nagu tahaks arsti soowi täita, aga ajas meelega küünla otsakese maha ja ta kustus ära. Selsamal silmapilgul langes arst surnult surma kaissu.

Facebook

Whatsapp

Messenger Telegram

Jaga

Õppige keeli. Puudutage sõna kaks korda.Õppige keeli kontekstis Childstories.orgi ja Deepl.comiga.

Teave teaduslikuks analüüsiks